30.03.2011
Tartu linn müüb enampakkumisel kortereid
29. märts 2011
Pressiteade
Tartu Linnavalitsus otsustas panna suulisele enampakkumisele korteriomandid aadressidel Jaama 17-3 ja 17-4 alghinnaga 7600 ning 6600 eurot.
Korterite müük toimub korterite ja maja halva seisukorra ning investeeringute vajaduse tõttu. Linnale kuuluvad korteriomandid 3 ja 4 on vastavalt 19,3 m2 ja 15,8 m2 suurused kööktoad. Korterid asuvad kolmandal korrusel, on ahiküttega, kuid ahjud on amortiseerunud.
Enampakkumisel osalemiseks on tarvilik tagatisraha kümme protsenti alghinnast ning osavõtutasu 64 eurot.
28.02.2011
Helenius kavandab Saaremaale hiigelarendust
22.02.2011 16:11
Joakim Heleniuse osalusega OÜ Biladre soovib Muratsi poolsaarele rajada enam kui 100 hoonega elamurajooni, mis oleks teostumise korral läbi aegade Saaremaa ilmselt suurim kinnisvaraarendusprojekt.
«OÜ Biladre esitas Kaarma vallavalitsusele eskiisi, kus planeerib esialgse, poolteist aastat tagasi esitatud kavandiga võrreldes topelthulka maju,» lausus Kaarma valla planeerimise ja maakorralduse peaspetsialist Peeter Tammai, kirjutab Meie Maa. «Sisuliselt tähendaks see Muratsisse teise küla tekkimist.»
2009. aasta suvel esitatud kava järgi tahtis OÜ Biladre Muratsisse talle kuuluvale kokku 70 hektari suurusele neljale maaüksusele rajada ligi 50 hoonet, kuid siis takerdus plaan vastuolu tõttu piirkonna üldplaneeringuga.
«Meie usk Eesti Vabariiki ja siin toimuvasse on nii suur küll, et siin saab edukalt arendustegevusega tegeleda ning pessimismiks pole põhjust,» ütles Biladre esindaja Toomas Uibo.
22.02.2011
Tallinn jätkab abivajajate eluasemeprobleemide lahendamist.
City24 | 22.02.2011
2009. aasta lõpul käivitunud teise elamuehitusprogrammi raames on noortele peredele, haridus-, hoolekande- ja tervishoiutöötajatele ning teistele linnale ja riigile vajalikele töötajatele eraldatud 537 eluaset.
„Jaanuaris valmisid viimased kolm Raadiku elamukvartalisse rajatud üheksast korterelamust,“ ütles Võrk. „Seega saab kevadeks lahendatud veel sadade abi vajavate perede eluasemeprobleem.“
Raadiku elamukvartali üheksast majast esimesed kolm kokku 420 korteriga maja valmisid 2009. aastal, mullu lisandus veel kolmes kokku 312 korteriga elamut. Viimases etapis valminud kolmes elamus on kokku 483 korterit, igas elamus 161 korterit.
Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames võivad korteri üürimist taotleda noored pered ja Tallinna linnale vajalikud töötajad, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ning kelle omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või Harju maakonnas asuva hooneühistu liikmelisust.
Korteritaotleja peab esitama vormikohase taotluse enda rahvastikuregistrijärgse elukoha linnaosa eluasemekomisjonile. Taotluste vormid on kättesaadavad linnaosavalitsustes ja linnaosade veebilehekülgedel.
29.11.2010
Riigikogo võttis vastu võlakaitse seaduse.
26. november 2010
Delfi Majandus
Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse. Eelnõu eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust.
16.11.2010
E-kinnistusraamatust saab toimiku väiksema vaevaga
15. november 2010
Ehitusuudised.ee
Tea Taruste
e-Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eestis. Enam ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks minema kinnistusosakonda või notarisse. Nüüdsest saab toimiku digitaliseerimiseks tellimuse esitada vaid mõne hiireklikiga. Digitaliseerimise käigus skaneeritakse kõik kinnistustoimikusse kuuluvad paberdokumendid ja viiakse elektroonilisele kujule. Seejärel saab kasutaja e-teenuse vahendusel ligipääsu kõikidele oma kinnistutega seotud dokumentidele.
26.10.2010
Pealinna üüriturul pakkumisi 60% vähem
Võrreldes üürikorterite pakkumiste hulga tipuga 2009. aasta talvel on pakkumiste arv langenud ligi 60% ning hinnad tõusnud kuni 10%, selgub Ober-Haus Kinnisvara kvartaliülevaatest.
Korterite üüriturul III kvartalis vähenes pakkumine kiiresti ja hinnad olid kerges tõusutrendis, põhjuseks eelkõige algav õppeperiood. Tallinnas III kvartali jooksul tõusid üürikorterite pakkumishinnad ca 10% võrreldes eelmise kvartaliga ning pakkumiste hulk langes ligi 30%.
Võrreldes üürikorterite pakkumiste hulga tipuga 2009. aasta talvel on pakkumiste arv langenud lausa pea 60%. Kuna pakkumiste hulk on langustrendis, siis võib esmakordselt pärast kinnisvarabuumi täheldada üürikorterite kerget hinnatõusu, sõltuvalt asukohast 5-10%.
Eelkõige on hinnatõus tabanud hinnatud asukohas paiknevaid väiksemaid odavamate kõrvalkuludega kortereid. Lähimate kuude jooksul hakkab kindlasti üüriturgu mõjutama kommunaalkulude, eelkõige kütte hind.
Üldiselt jätkub üürikorterite turul hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. Uusi eluasemeid otsivad diplomaatiline korpus, välismaiste firmade esindajad ja kohalikud kliendid. Lisaks otsivad sobivaid kliente Tallinnas investeeringu eesmärgil korteri soetanud välismaalased, kes panustavad 5-10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu.
Tallinna kesklinnas on tänase seisuga üürikorteri keskmine pakkumishind ca 95 kr/m² ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast 55-80 kr/m². Kesklinnas on enimnõutud 1– 2toaline möbleeritud korter hinnaga 2 500-5 000 kr kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga.
Äärelinnas on tüüpilise möbleeritud 2toalise korteri üürihind sõltuvalt täpsemast asukohast ja seisukorrast 2 000-3 500 kr kuus.
26.10.2010
Pealinna üüriturul pakkumisi 60% vähem
Võrreldes üürikorterite pakkumiste hulga tipuga 2009. aasta talvel on pakkumiste arv langenud ligi 60% ning hinnad tõusnud kuni 10%, selgub Ober-Haus Kinnisvara kvartaliülevaatest.
Korterite üüriturul III kvartalis vähenes pakkumine kiiresti ja hinnad olid kerges tõusutrendis, põhjuseks eelkõige algav õppeperiood. Tallinnas III kvartali jooksul tõusid üürikorterite pakkumishinnad ca 10% võrreldes eelmise kvartaliga ning pakkumiste hulk langes ligi 30%.
Võrreldes üürikorterite pakkumiste hulga tipuga 2009. aasta talvel on pakkumiste arv langenud lausa pea 60%. Kuna pakkumiste hulk on langustrendis, siis võib esmakordselt pärast kinnisvarabuumi täheldada üürikorterite kerget hinnatõusu, sõltuvalt asukohast 5-10%.
Eelkõige on hinnatõus tabanud hinnatud asukohas paiknevaid väiksemaid odavamate kõrvalkuludega kortereid. Lähimate kuude jooksul hakkab kindlasti üüriturgu mõjutama kommunaalkulude, eelkõige kütte hind.
Üldiselt jätkub üürikorterite turul hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. Uusi eluasemeid otsivad diplomaatiline korpus, välismaiste firmade esindajad ja kohalikud kliendid. Lisaks otsivad sobivaid kliente Tallinnas investeeringu eesmärgil korteri soetanud välismaalased, kes panustavad 5-10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu.
Tallinna kesklinnas on tänase seisuga üürikorteri keskmine pakkumishind ca 95 kr/m² ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast 55-80 kr/m². Kesklinnas on enimnõutud 1– 2toaline möbleeritud korter hinnaga 2 500-5 000 kr kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga.
Äärelinnas on tüüpilise möbleeritud 2toalise korteri üürihind sõltuvalt täpsemast asukohast ja seisukorrast 2 000-3 500 kr kuus.
18.10.2010
Kas tulumaksu peab tasuma ka oma lapsepõlvekodu müügil?
City24 | 14.10.2010
On olnud kliente, kes täpselt ei tea millal, kui palju ja kas üldse peab kinnisvara müügi korral maksma riigile tulumaksu, kirjutas Domus Kinnisvara Pärnu büroo maakler ettevõtte ajaveebis.
Tulumaksuseadus ütleb, et tulumaksuga ei maksusta kasu, mis on saadud isiklikus tarbimises olnud vallasasja müügist. Kui näiteks müüa oma vanad saapad maha, siis kasu ei saada ja tulumaksu maksma ei pea.
Ei maksusta kasu, mille omanik saab vähemalt 2 aastat omatud suvila või aiamaja müügist (kuni 0,25 ha maad). Kui maatükk on suurem, siis tuleb tulumaks tasuda vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
On olukordi, kui suvila on soetatud näiteks nõukogude ajal ja nüüd kroonide ajal soovitakse see maha müüa. Palju siis tasuda tulumaksu? Siin on olulised kolm olulist kriteeriumi – soetusmaksumus, müügihind ja müügikulud.
Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks, parendamiseks või täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Müügikuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud – notaritasu, reklaamikulu, maakleritasu. Ehk kokkuvõtvalt müügihind – müügikulud – soetusmaksumus.
Näiteks eraisik ostis 1999. aastal kinnistu 200 000 krooni eest ja 2006.aastal müüs selle kinnistu 600 000 krooniga. Müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid kogunes 25 000 krooni. Kinnisasja oluliseks osaks olevat elumaja kuni müümiseni oma alalise või peamise elukohana eraisik ei kasutanud. Maksustatav kasu on 375 000 krooni (600 000-200 000-25 000), mis deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga.
Samuti ei maksusta kasu, mille omanik saab eluruumi müügist, kui see on olnud tema alaline või peamine elukoht kuni võõrandamiseni. Samas seadus ei ütle, kui pikk peab see aeg olema.
Vastus pealkirjas olevale küsimusele on selline, et päranduseks saadud kinnisvara pealt tulumaksu maksma ei pea, kui aga otsustatakse vara võõrandada ehk maha müüa, siis peab maksma ka tulumaksu. Seega Eestis on nagu kaudne pärandimaks. Seaduses ei ole ajalist piirangut, kui kaua peab elama elukohas, et mitte maksta tulumaksu. Võib väita, et sooviti päranduseks saadud kinnisvara kasutama hakata peamise elukohana, aga peab kiiresti maha müüma, kuna on selleks põhjendatud põhjus (segab möödasõitev tramm, rong vms).
Kui lapsepõlvekodu soovivad maha müüa näiteks kaks õde, kellest üks on kasutanud seda peamise elukohana, aga teine mitte, siis tulumaksu maksab see õde, kes pole elanud seal viimati alaliselt ja saab müügilt kasu.
18.10.2010
Kas tulumaksu peab tasuma ka oma lapsepõlvekodu müügil?
City24 | 14.10.2010
On olnud kliente, kes täpselt ei tea millal, kui palju ja kas üldse peab kinnisvara müügi korral maksma riigile tulumaksu, kirjutas Domus Kinnisvara Pärnu büroo maakler ettevõtte ajaveebis.
Tulumaksuseadus ütleb, et tulumaksuga ei maksusta kasu, mis on saadud isiklikus tarbimises olnud vallasasja müügist. Kui näiteks müüa oma vanad saapad maha, siis kasu ei saada ja tulumaksu maksma ei pea.
Ei maksusta kasu, mille omanik saab vähemalt 2 aastat omatud suvila või aiamaja müügist (kuni 0,25 ha maad). Kui maatükk on suurem, siis tuleb tulumaks tasuda vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
On olukordi, kui suvila on soetatud näiteks nõukogude ajal ja nüüd kroonide ajal soovitakse see maha müüa. Palju siis tasuda tulumaksu? Siin on olulised kolm olulist kriteeriumi – soetusmaksumus, müügihind ja müügikulud.
Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks, parendamiseks või täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Müügikuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud – notaritasu, reklaamikulu, maakleritasu. Ehk kokkuvõtvalt müügihind – müügikulud – soetusmaksumus.
Näiteks eraisik ostis 1999. aastal kinnistu 200 000 krooni eest ja 2006.aastal müüs selle kinnistu 600 000 krooniga. Müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid kogunes 25 000 krooni. Kinnisasja oluliseks osaks olevat elumaja kuni müümiseni oma alalise või peamise elukohana eraisik ei kasutanud. Maksustatav kasu on 375 000 krooni (600 000-200 000-25 000), mis deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga.
Samuti ei maksusta kasu, mille omanik saab eluruumi müügist, kui see on olnud tema alaline või peamine elukoht kuni võõrandamiseni. Samas seadus ei ütle, kui pikk peab see aeg olema.
Vastus pealkirjas olevale küsimusele on selline, et päranduseks saadud kinnisvara pealt tulumaksu maksma ei pea, kui aga otsustatakse vara võõrandada ehk maha müüa, siis peab maksma ka tulumaksu. Seega Eestis on nagu kaudne pärandimaks. Seaduses ei ole ajalist piirangut, kui kaua peab elama elukohas, et mitte maksta tulumaksu. Võib väita, et sooviti päranduseks saadud kinnisvara kasutama hakata peamise elukohana, aga peab kiiresti maha müüma, kuna on selleks põhjendatud põhjus (segab möödasõitev tramm, rong vms).
Kui lapsepõlvekodu soovivad maha müüa näiteks kaks õde, kellest üks on kasutanud seda peamise elukohana, aga teine mitte, siis tulumaksu maksab see õde, kes pole elanud seal viimati alaliselt ja saab müügilt kasu.
18.10.2010
Kas tulumaksu peab tasuma ka oma lapsepõlvekodu müügil?
City24 | 14.10.2010
On olnud kliente, kes täpselt ei tea millal, kui palju ja kas üldse peab kinnisvara müügi korral maksma riigile tulumaksu, kirjutas Domus Kinnisvara Pärnu büroo maakler ettevõtte ajaveebis.
Tulumaksuseadus ütleb, et tulumaksuga ei maksusta kasu, mis on saadud isiklikus tarbimises olnud vallasasja müügist. Kui näiteks müüa oma vanad saapad maha, siis kasu ei saada ja tulumaksu maksma ei pea.
Ei maksusta kasu, mille omanik saab vähemalt 2 aastat omatud suvila või aiamaja müügist (kuni 0,25 ha maad). Kui maatükk on suurem, siis tuleb tulumaks tasuda vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
On olukordi, kui suvila on soetatud näiteks nõukogude ajal ja nüüd kroonide ajal soovitakse see maha müüa. Palju siis tasuda tulumaksu? Siin on olulised kolm olulist kriteeriumi – soetusmaksumus, müügihind ja müügikulud.
Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks, parendamiseks või täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Müügikuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud – notaritasu, reklaamikulu, maakleritasu. Ehk kokkuvõtvalt müügihind – müügikulud – soetusmaksumus.
Näiteks eraisik ostis 1999. aastal kinnistu 200 000 krooni eest ja 2006.aastal müüs selle kinnistu 600 000 krooniga. Müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid kogunes 25 000 krooni. Kinnisasja oluliseks osaks olevat elumaja kuni müümiseni oma alalise või peamise elukohana eraisik ei kasutanud. Maksustatav kasu on 375 000 krooni (600 000-200 000-25 000), mis deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga.
Samuti ei maksusta kasu, mille omanik saab eluruumi müügist, kui see on olnud tema alaline või peamine elukoht kuni võõrandamiseni. Samas seadus ei ütle, kui pikk peab see aeg olema.
Vastus pealkirjas olevale küsimusele on selline, et päranduseks saadud kinnisvara pealt tulumaksu maksma ei pea, kui aga otsustatakse vara võõrandada ehk maha müüa, siis peab maksma ka tulumaksu. Seega Eestis on nagu kaudne pärandimaks. Seaduses ei ole ajalist piirangut, kui kaua peab elama elukohas, et mitte maksta tulumaksu. Võib väita, et sooviti päranduseks saadud kinnisvara kasutama hakata peamise elukohana, aga peab kiiresti maha müüma, kuna on selleks põhjendatud põhjus (segab möödasõitev tramm, rong vms).
Kui lapsepõlvekodu soovivad maha müüa näiteks kaks õde, kellest üks on kasutanud seda peamise elukohana, aga teine mitte, siis tulumaksu maksab see õde, kes pole elanud seal viimati alaliselt ja saab müügilt kasu.
09.09.2010
Kas uus korteriomanik vastutab eelmise omaniku võlgade eest?
06. september 2010
Raamatupidaja.ee
Karl Haavasalu
Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat
Korteriühistuseaduse § 5¹ kohaselt lähevad ühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi võõrandamisel või pärimisel üle korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on korteriühistul õigus nõuda ka korteri uuelt omanikult senise omaniku võlgade tasumist. Kui ostja ei olnud teadlik müüja võlgnevustest, saab ta esitada nõude müüja vastu.
09.09.2010
Kas uus korteriomanik vastutab eelmise omaniku võlgade eest?
06. september 2010
Raamatupidaja.ee
Karl Haavasalu
Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat
Korteriühistuseaduse § 5¹ kohaselt lähevad ühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi võõrandamisel või pärimisel üle korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on korteriühistul õigus nõuda ka korteri uuelt omanikult senise omaniku võlgade tasumist. Kui ostja ei olnud teadlik müüja võlgnevustest, saab ta esitada nõude müüja vastu.
24.07.2010
Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks
Tõnu Toompark, kinnisvaraspetsialist.
Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid.
Tänane eraisikust üürileandja ei suuda ka päris vastata turu nõudlusele. Klassikalise pikemaajalise üüriperioodi soovi kõrval eksisteerib täiesti arvestatav hulk soovijaid lühemaajaliseks elamispindade üürilevõtmiseks – näiteks kas remondiperioodiks, töölähetuseks või ka peretüli ajaks. Eraisikust üürileandja aga soovib kortereid anda üürile vähemalt aastaseks perioodiks.
Turule on professionaale tulemas. Mainida võiks viimasel ajal aktiivselt tegutsevad Soome päritolu ettevõtet Forenom, kes on turule tulnud Eesti oludes üsnagi uudse teenusega. Selle käigus võetakse omanikelt aastaks või ka pikemaks ajaks kortereid üürile, et need omakorda kuuks-paariks edasi allüürile anda. Ettevõtte tegevuse mastaap ja professionaalne asjade korraldus võimaldavad pakkuda elamispindu üldisest turutasemest mõistlikuma hinnaga, antud juhul ilma vahendustasuta, mis on tarbija jaoks juba oluline võit.
Majandussurutis ja keerulised ajad kinnisvaraturul sunnivad loodetavasti sellele, et üürisektori osakaal suureneb ja turule tulevad professionaalsed üürileandjad. See loob kinnisvaraturule alternatiive, millest paljudki täna loobuvad just sel põhjusel, et puudub sügavam usaldus üksiküritajatest üürileandja vastu.
17.07.2010
Kinnisvaratehinguid poole aasta võrdluses 20% enam
Käesoleva aasta kuue kuu jooksul tehti 14 359 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 20% rohkem kui mullu.
2009. esimesel poolaastal tehti kinnisvaraga 11 923 tehingut, selgub maa-ameti statistikast.
Tehingute rahaline väärtus langes mullusega võrreldes 4% - ligi 8,6 miljardi kroonini.
Tallinnas tehti kuue kuuga 4149 ostu-müügitehingut pea 40% enam kui eelmisel aastal. Tehingute maht kasvas samas vaid 13% - nelja miljardi kroonini.
20.06.2010
Kinnisvaraettevõtete küsitlus: kõige suurema potentsiaaliga on Rae vald
Tallinna lähivaldadest areneb kõige kiiremini edasi Rae vald, kuid viimastel aastatel tormiliselt kasvanud Viimsi enam populaarsete kinnisvarapiirkondade hulgas ei ole, selgus 1Partner Kinnisvara kinnisvaraekspertide seas tehtud küsitlusest.
1Partner Kinnisvara viis Eesti suuremate kinnisvarabüroode ekspertide hulgas läbi küsitluse, mille raames Tallinna lähivaldadest kõige kiiremini arenevaks vallaks pidas Rae valda 38 protsenti vastanutest.
Neljandik vastajatest pidas kõige suurema arengupotentsiaaliga vallaks Saue valda.
13.06.2010
Väikeelamu kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid
12. juuni 2010
Ehitusuudised.net
Tea Taruste
Väikeelamu kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid:
* Kasutusloa taotlus koos lisadega ehitise oluliste tehniliste andmete ja eluruumi andmete kohta
* Ehitusleht
* Veevarustuse ja prügiveo lepingute koopiad
* Deklaratsioon või tunnistus elektripaigalduse nõuetekohasuse kohta
* Teatis gaasipaigalduse nõuetekohasuse kohta
* Hoone ja tehnovõrkude teostusmõõdistused
* Ehitamise täitedokumentatsioon
* Oluliste ehitustoodete ja materjalide sertifikaadid
* Energiamärgis
* Ehitise ülevaatuse akt
06.05.2010
Maaklerleping kiirendab kinnisvara müümist
Loe artiklit
Mart Saa, Arco Vara KVB juhataja, Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige, Delfi Majandus
05. mai 2010
http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/article.php?id=30857085&l=wdelfi
26.04.2010
Tänavu esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel 8371 kinnisvaratehingut koguväärtuses ligi 4,37 miljardit krooni.
Seda on tehingute arvu osas ligi 8 protsenti ja rahalises väärtuses 23 protsenti vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. 2009. aasta esimese kolme kuuga sooritati Eestis 9070 kinnisvaratehingut koguväärtuses 5,67 miljardit krooni.
Võrreldes 2009. aasta neljanda kvartali kinnisvaratehingutega vähenes tänavu esimese kolme kuuga tehtud kinnisvaratehingute arv 26 protsendi võrra ja rahaline maht 33 protsenti. Eelmise aasta viimase kolme kuuga tehti Eestis 11.292 kinnisvaratehingut kokku ligi 6,51 miljardi krooni eest.
Maakondade arvestuses kasvas kinnisvaratehingute arv aastases võrdluses vaid Harju-, Jõgeva-, Lääne- ja Saare maakonnas.
08.04.2010
Pangad asuvad ergutama kodulaenu turgu
Pangad asuvad taas eluasemelaenu turgu vallutama - Nordea tuleb peatselt turule kampaaniaga ning klientide ebakindlust tuleviku ees püütakse vähendada uute kindlustustoodetega.
"Tänu tugevale kapitaliseeritusele oleme väljastanud eluasemelaene kogu aeg - nii headel kui ka halbadel aegadel. Eluasemelaenu tingimuste muutmine tuleneb nii turusituatsioonist kui ka panga krediitipoliitikast," rääkis Nordea jaepanganduse juht Olavi Pakkonen.
Kampaania algusaega ei soovinud Pakkonen täpsustada. Küll aga langetas pank märtsi viimasel nädalal Nordea EEK Prime'i baasintressimäära, mis panga sõnul ei ole siiski eluasemelaenukampaania alguskuupäev.
"Tegelikult on pangad viimsed pool aastat sellise hoiakuga, et nad on valmis eluasemelaenu välja andma," sõnas ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
"Siin on küsimus, et kes tuleb välja kampaaniaga, kes vaikimisi. Tõsi on, et mitte kõik kommertspangad ei otsi uusi kliente, aga siiski enamik suuremaid pankasid on valmis eluaselaenu mõistlikel tingimustel väljastama," rääkis ta.
Sooman tõi näite, et SEB tuli turule kindlustusega töökaotuse ja -võimetuse vastu. "See näitab, et nad on huvitatud turul laenamisest," lisas ta.
19.03.2010
Eestis on iga elaniku kohta 30 ruutmeetrit eluruumi pinda
19. märts 2010
Merike Sinisaar
Statistikaameti juhtivstatistik.
Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit eluruumi pinda, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 25 ruutmeetrit. Keskmisel soomlasel on seevastu kasutada 39 ruutmeetrit eluruumi pinda.
Soome ületas 30 ruutmeetri piiri 1988. aastal.
Eestis sai aastaid madalseisus püsinud elamuehitus hoo sisse 2002. aastal, Lätis paar aastat hiljem. Samas on Leedu olnud elamuehituses kõige stabiilsem. Leedu oli ainus Balti riik, kus uute eluruumide arv suurenes ka jaheneva majanduse tingimustes.
Eestis valmis 2009. aastal 2,3 eluruumi 1000 elaniku kohta, Lätis 1,8 ja Leedus 2,8.
Nõudlus uute eluruumide järele väheneb kõigis Balti riikides. Eestis ja Lätis hakkas ehitusloa saanud eluruumide arv järsult vähenema 2007, Leedus 2008. aastal.
Samas on valminud eluruumide keskmine pind viimasel kahel aastal kasvanud eelkõige ühepereelamute osatähtsuse kasvu tõttu. 2009. aastal valminud eluruumid olid Leedus keskmiselt 114 ruutmeetrit, Lätis 113 ja Eestis 101.
12.03.2010
Korteritehingute arv kasvas veebruaris ligi kolmandiku
Maaameti andmetel tehti veebruaris 648 korteritehingut, mis on jaanuaris 489ga võrreldes ligi kolmandiku võrra enam.
Tallinnas vahetas omanikku 409 korterit ehk veidi enam kui viiendiku võrra aasta esimesest kuust rohkem. Ruutmeetri hind tõusis 135 krooni võrra 13919 kroonini.
Tartus kasvas tehingute arv veebruaris ligi viiendiku, korteritehinguid tehti veebruaris 87 ehk 17 võrra jaanuarikuust enam. Ülikoolilinnas kerkis keskmine ruutmeetri hind kuuga 416 krooni võrra 11 168 kroonini.
Pärnus vahetas veebruaris omanikku 40 korterit, mis tähendab, et tehingute arv kasvas jaanuariga võrreldes enam kui kaks korda. Ruutmeetri hind kerkis 616 krooni võrra 9877 kroonini.
31.01.2010
Korterite hinnad on tõusuteel
Korterite keskmised ruutmeetri põhised pakkumishinnad olid Eestis viimase kuuga tõusnud 0,3 protsenti, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot.
Pakkumishinnad olid möödunud aasta detsembri lõpust tänaseni tõusnud enamikes suuremates linnades. Suurim tõus, ligi kaks protsenti, oli Pärnus ja Narvas. Tallinna keskmine pakkumishind tõusus 0,2 protsenti, Tartus püsisid hinnad stabiilsed.
28. jaanuari seisuga küsisid korterimüüjad Eestis ruutmeetri eest keskmiselt 15 187 krooni, Tallinnas 19 087 krooni, Tartus 16 130 krooni ja Pärnus 16 204 krooni.
Odavaimad korterid olid müügil endiselt Kohtla-Järvel, kus ruutmeetri eest küsiti 3 333 krooni.
Kinnisvaraportaali City24.ee andmetel oli üle Eesti müügis 11 589 korterit, enamik neist pealinnas, kus pakkumine ületas 7 300 korterit.
06.01.2010
Kinnisvaraturg võidab euro tulekust enim
Euro saabumine oleks positiivne tegur arendamaks kinnisvarasektorit, mis on lähiaastail sõltuv peamiselt Skandinaaviast tulevatest otsustest, kirjutab detsembrikuu Saldos Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
Samas toob ta välja ka arengut pidurdavad tegurid:
1. pankade väiksem soov laenu anda
2. tarbija soov vähem laenata
3. uued arendusprojektid survestavad turgu madalama hinnaga
4. suur olemasolev kinnisvaraobjektide varu, mille jätkuv müük pidurdab hinnakasvu.
"Elamispindade turul kujuneb hinnapõhjaks 2010. aasta kevad. Kuid see põhi pole üks konkreetne hetk, vaid pigem protsess, mis võtab pikalt aega," märgib Lepik. Äripindade segmendis on ületootmise probleem isegi suurem ning Lepiku sõnul algab paranemine äripindade turul 6-12 kuud hiljem.
tea.taruste@aripaev.ee
29.12.2009
Turul möödus aasta põhja oodates
Lõppevat aastat iseloomustab lõputu "põhja otsimine" - millal ometi lõpeb hinnalangus ja turg taas tõusule pöörab. Taustaks üleüldine kehv majandusseis, palgakärped ja nädalast nädalasse suurenev töötute arv. Pangad keerasid turule selja, suur osa tehingutest tehakse omavahenditest. Majanduskriisiga ettevaatlikuks muutunud tarbija aga kinnisvara soetama ei kiirusta. Eraisikute hoiuste maht kasvas septembriks 60 miljardi kroonini.
Ehitusuudised.net
Tea Taruste
19.10.2009
Lõunanaabrite kinnisvaraturg on põhjas
Läti kinnisvarahindade languses on põhi kätte jõudnud, ütles kinnisvarafirma Latio turuanalüütik Maris Grinbergs Läti televisioonis.
"Hinnalangus on pidurdunud ja eelmisel kuul hinnad isegi tõusid 1,5 protsenti," ütles Grinbergs. Praegune keskmine korterihind Riias on tema andmeil 500 eurot ruutmeetri kohta.
Grinbergs lisas, et kinnisvara hakkab jälle investoritele huvi pakkuma ja viimasel ajal on nende elavnemist märgata.
"Prognoosin, et turg aktiveerub veelgi, kui on selge järgmise aasta eelarve ja lati seis," väitis analüütik.
Läti kinnisvaraturg on languses 2007. aasta keskpaigast saadik. Eelmisel aastal langes standardkorteri hind keskmiselt 32-37 protsenti. City24 | 19.10.2009
21.04.2009
“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?”
EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS
27. aprillil 2009.a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis,
Tõnismägi 2, Tallinn.
Konverentsi tasu 1850 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 1400 krooni (ei lisandu käibemaks).
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee
Konverentsi moderaatoriks Tõnis Rüütel
Päevakava ja esinejad:
9.30 Osavõtjate registreerimine
10.00 – 10-15 Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa siseturu asekantsler Merike Kompus
10.15 – 11.00 Eesti kinnisvara globaalse investori pilgu läbi
Kristjan Lepik, Tarkinvestor.ee asutaja
11.00 – 11.45 Millal hakkab kinnisvarasektoris raha liikuma?
Riho Unt, SEB juhatuse liige
11.45 – 12.30 Riigi kinnisvara – aeg on küps reformiks
Hannes Kuhlbach, RKAS arendusosakonna juhataja
12.30 – 13.15 Kinnisvara ettevõtete saneerimisest
Risto Agur, advokaadibüroo Sorainen advokaat
13.15 -14.00 – Eine Rahvusraamatukogu söögisaalis
14.00 – 14.45 Elamispindade uusarenduse turuolukord ja -trendid
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
14.45 – 15.30 Ehitaja jäätunud turul
Priit Sauk, YIT juhatuse esimees
15.30 - 16.15 Olukord maailma kinnisvaraturul ja selle mõjud Eestile
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS juhatuse esimees
24.04.2008
Varblane: tekib arvukas üürnike rühm
Kaisa Tahlfeld
kaisa.tahlfeld@aripaev.ee
Kinnisvaraäri tormilise kasvu negatiivseks küljeks loeb Varblane seda, et tootmissektori suhteline olukord halveneb – elamulaenukoormuse kasv tingib kiire töötajate palgatõusu soovi, mis alandab nende konkurentsivõimet maailmaturul. „Tööjõukulude kiire kasv põhjustab tootjatepoolse tugeva surve võõrtööjõu sissetoomiseks. Samuti pole uutel tööturule sisenejatel enam võimalik elamispinda osta – tekib arvukas üürnike rühm, kes pole enam nii kinnistunud Eestisse,“ märkis professor eilsel avalikult loengul Eesti Kunstiakadeemias.
Ülikiire laenuraha sissetoomine mõjutab riigi välistasakaalu negatiivselt ja usalduse kaotamise korral maailmaturul võidakse Varblase sõnul rünnata krooni vahetuskurssi.
Kinnisvaraäri tormilise kasvu positiivseks küljeks peab Varblane seda, et suur hulk inimesi on kinnistunud Eestisse. „Inimeste tarbimist hakkavad väga pikal ajal piirama võetud kohustused ja see muudab tarbimise mõistlikumaks. Lisaks paraneb selle tulemusel ka elukvaliteet ning tööjõukulude kasv sunnib tootmissektorit erakordselt kiiresti hakkama muutma oma ärimudelit,“ tõi Varblane välja kinnisvaraäri tormilise kasvu positiivseid mõjusid.
14.06.2007
Nõmme saab juurde kaks atraktiivset elumaja
Kultuuritegelaste koduna tuntuks saanud Nõmme linnaosas on peagi valmimas kaks korterelamut.
Vabaduse pst 185 kerkib kaks kolmekorruselist maja. Kummaski neist asub üheksa hästi läbimõeldud planeeringu ning kvaliteetse siseviimistlusega korterit. Korterid majas on kolme- ja neljatoalised. Kõikide korterite juurde kuulub avar rõdu, saun ning panipaik keldrikorrusel. Korterite hinnad 29 200- 32 300 krooni/m² . Korteriga koos mahub hinna sisse ka kaks parkimiskohta autodele.
Majade juurde kuuluv krunt on piiratud aiaga.
Nõmmele iseloomulikku parkmetsakeskkonda kerkinud elamute arendajaks on OÜ Kloostrimetsa Kinnisvara. Majad projekteeris OÜ AT Arhitektuur ning nende ehitajaks on AS Remet. Projekti finantseeris AS Hansapank. Müüjaks Eesti Kinnsivarakeskus OÜ.
Huvilistel on võimalik valminud ning sisutatud näidiskorteriga tutvuda igal kolmapäeval kell 17.00 - 19.00 ja igal laupäeval kell 13.00 – 15.00.
Liivi Bergson
29.05.2007
Mürgine radoon ründab läbi vundamendi pilude
Kopsuvähi tekitava radooni eest kaitseb radoonikile ja vundamendi tihendamine erimatsiksi ja teipidega, samuti on oluline korralik tuulutus.
Tiskres on radoonitase väga kõrge.
«Vanasti oli madalama ehituskvaliteedi tõttu majade õhuvahetus kiire ja radooni ei kogunenud palju,» ütles OÜ Eesti Geoloogiakeskuse vanemgeoloog Krista Täht Äripäevale.
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse juhtiva geoloogi Valter Peterselli sõnul on radoonitase väga kõrge eriti põhjarannikul Tiskrest kuni Narvani, eriti kõrge on see näiteks Viimsis Laiakülas.
Kui pinnases on radoonitase tunnise mõõtmisseansi käigus üle 50 kBq/m3, siis tuleb Peterselli sõnul panna valmiva vundamendi alla radoonikile, lisaks tuleb vundament tihendada erimastiksi ja teipidega.
«Kui majas ületab radoonitase 400 Bq/m3, tuleb rajada radooni ärastustorustik, ärastuskaev või katuseventilaator ja sulgeda radooni sisseimbumise kohad,» toob OÜ Uponor Eesti müügiinsener Tõnu Vürmer lisaks kilele teisigi võimalusi.
Kiirguskeskuse peaspetsialisti Kairi Tänavsuu sõnul saab uuringu tegemiseks kiirguskeskusest 700-kroonise tellimise peale posti teel arvutihiire suuruse detektori, mis annab tõeseima tulemuse kütteperioodil.
Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24
08.05.2007
Vabriku avamine linnale
07. mai 2007
Postimees
Urmas Oja, arhitektuuriloolane
Arhitektuuriloolane Urmas Oja kirjutab, et vanade tööstushoonete taaselustamisel on oht, et tekib midagi teemapargi sarnast. Lutheri kvartali puhul saaks seda vältida. Endise Lutheri vabriku ümberplaneerimine on juba mitmes vanade tööstusalade taaselustamise projekt.
Eelmiste sajandite tööstusarhitektuuri kauneimaid näiteid on hakatud hindama eelkõige nende esteetiliste väärtuste tõttu. Vanadest hoonetest ehitatud korterite juures peetakse oluliseks sälitatud autentsusehõngu (vana paekivi, tellis, konstruktsioonielemendid), aga ka tootmishoonete pakutavat avarust (kõrged laed ja suured aknad).
26.04.2007
Haabersti linnaosa ei soovi Õismäele uusi torne
25. aprill 2007
Eesti Päevaleht
Haldi Allas
Haabersti linnaosa halduskogu lükkas eile tagasi ettepaneku ehitada Õismäele, Nurmenuku kaubanduskeskuse kohale kolm 14-kordset tornmaja ja kolm 5-kordset kortermaja. Elumajade vastu hääletanud halduskogu reformierakondlasest liikme Taavi Rõivase sõnul sai otsustavaks elanike vastuseis, teatas erakond. „Õismäe on elukeskkonnana valmis ning siin puudub vajadus uute kortermajade järele,” ütles ta.
25.01.2007
Kinnisvaral on kolm erinevat hinda
Kinnisvara hinnast rääkides tekib tihti mittemõistmist, kui üks räägib pakkumishinnast, teine turuhinnast ja kolmas sellest numbrist, mis hindamisaktis kirjas.
Turuhind peegeldab reaalset nõudmist.
Turuhind on see, millega reaalselt tehing tehakse. Samas märgitakse hindamisakti, mille alusel laenu antakse, hoopis kolmas hind, mis on pahatihti mõlemast eelmisest madalam. Nimelt peab hindaja leidma võrdlustehingu ning ajal, mil tehinguhinnad kiiresti tõusevad, ei leia isegi lähiminevikust sarnast tehingut.
Pakkumishind on hind, millega objekti müüki pakutakse, kuid ei pruugi olla hind, millega objekt lõpuks ostetakse.
Ostu-müügihind võib kujuneda pakkumishinnast nii kõrgemaks kui ka madalamaks. Kui puudub nõudlus, liigub pakkumishind esialgselt küsitavast allapoole ja vastupidi.
15.01.2007
Müük võtab rohkem aega
Tallinna ja selle lähiümbruse kinnisvaraturg on endiselt tegus. Elamispindade osas on oodata stabiilset perioodi. Jätkuvalt on hinnatud kesklinna vanemad korterid ning uusarendusprojektid, mida maa defitsiidist tulenevalt napib. Müüvad unikaalsus, kvaliteet ja lisaväärtused. Eramute turul eelistavad inimesed n-ö võtmed kätte terviklahendusi, mida praegu on pakkumises vähe.
Korterite turul on müüjate turust saanud ostjate turg. Müügipakkumiste arv turul on oluliselt kasvanud ning seetõttu veninud ka müügiperioodid.
Kalleimad hinnad äärelinna uute korterite osas on Pirital, Kakumäel ja Kristiines, kus ruutmeetri hind küündib kesklinna tasemele. Endiselt üritatakse kliente meelitada korteriostuga kaasnevate hüvedega, nagu reisid, puhkusepaketid, köögimööbel jms.
